Siniheleroheline valgus!

Valgusõpetuse juures on välja toodud järgnevad märksõnad: Valgusallikas. Valguse levimine: valguskiir, sirgjoonelise levimise seadus. Vari. Valguse peegeldumine: langemis- ning peegeldumisnurk, mattpind, tasapeegel. Valguse murdumine: murdumisnurk, valguse murdumise seaduspärasus. Lääts: kumerlääts, nõguslääts, fookus, fookuskaugus, läätse optiline tugevus. Kujutis: tõeline kujutis, näiv kujutis. Prillid. Silm. Valguse spekter. Üleüldine definitsioonide postitus peaks kokku tulema kursuse lõpupoole, kuhu koondub kogu minu arvates kasulik.

Kuni läätseni olen arvanud, et asjad pole väga rasked, kuid läätsest edasi olen kõik määratlenud kui pigem raske teema. Ilmselt kokkupuute vähesusest nii põhikoolis kui gümnaasiumis, kuid esimene ots (loe: u 2/3) arvatavasti said läbi uuritud koolis.

Veidi arutasime ka formaalõppe ja huviõppe olemusest ning kuidas neid kahte siduda võiks. Meie seminarid/loengud/praktikumid/tunnid toimuvad ka mõlema segus ning huviõppe ja formaalõppe vahel isegi võiks olla ka võrdusmärk.

Kindlasti peaks olemas olema mingit sorti valgusallikas, et üldse millestki alustada saaks. Kasutada saab päikesevalgust, elektripirne, laserit, leeki vms. Valgust on kindlasti vaja, aga optikatunnis katsete või eksperimentide läbiviimiseks ka liiga palju valgust pole üldiselt hea.Valguse levimise, langemis- ja peegeldumisnurga, murdumisnurga, seaduspära murdumisel saab katseliselt ära näidata laseri ja akvaariumiga, mis on täis vett. Hajumise kui tilgutada vette veidi piima. Peegeldumist saab veel näidata valguse suhtes poolläbilaskva materjali abil ehk cd-plaadi karbi kaane abil ja youtube klipiga. Saame teha hologrammseadme, mis esialgu videot sellest vaadates tundus kui võluvägi, kuid tegelikult osutus vägagi võimalikuks ja ka lihtsaks. Ei välista viimase lausega, et võluvägi oleks maailmast kuhugi kadunud, kuid see nähtus sai nähtud ilma seda väge kasutamata.

Järgnevalt katsekirjeldusi:
Küünla projektsioon ekraanile. Vajalik: küünal, stabiilne küünlaalus, kumer ehk koondav lääts, ekraan (nt paberileht). Järgnevad kaks pilti kirjeldavad olukorra hästi ära. Teoreetilise pildi õigsust tasuks jällegi üle kontrollida, spetsialistid pole seda veel teinud, vaid vaid minu silm ja mõistus.Seades aparatuuri lauale nii nagu on tehtud pildil, objektide kaugusi reguleerides, et ekraanile kuvatav projektsioon oleks terav jne. Katsetasime ka salamahti kahe läätsega, et ekraanile saada õigetpidi küünlaleek. Õnnestus, küll läbi mõningate ebaõnnestumiste, kuid õnnestus.

 Laseri ja akvaariumiga seonduvad nähtused. Vajalik: laser, akvaarium, suur hulk vett. Mõningad pildid, mida võimalik näha.

 Siin näha, et tegelikult küll toimub murdumine, kuid pealtvaates seda märgata pole. Arvan, et asi võiks olla sedamoodi, et meie näeme seda kiirt n-ö veest tulevana ning ta murdub tagasi õhus ja paistab meile liikuvat sirgena.

 Küljepealt on juba selgelt näha murdumist, valgus liigub optiliselt hõredamast keskkonnast optiliselt tihedamasse keskkonda.

Siin on laseri ava eest eemaldatud koondav lääts ning see lääts asetatud laseri avast veidi kaugemale. Esialgu näeme hajusat hägu, kuid kiired jällegi mingi hetk koonduvad ning moodustavad meie jaoks normaalse laserikiire.

Hologrammi katse. Vajalik: youtube keskkonnast videoid mängiv seade, cd-plaadi karbi kaas, paberinuga, liimipüstol või kleeplint (soovitatavalt läbipaistev), joonlaud, marker või pastakas. Tuleb ehitada seade, mida näha järgnevalt pildilt. Video annab ülevaate ühest võimalusest, kuidas seadet valmistada. Videolink: https://www.youtube.com/watch?v=7YWTtCsvgvg .

Põrsas on ka tegelikult kausi põhjas, kuid teine kauss on peal ning siseseinad käituvad kõik kui peeglid, ning tundub, et põrsas oleks kausi peal. Tegelikult on seal vaid suur auk.

Nähtava valguse spektri kuvamine cd-plaadile. Vajalik: küünal, küünlaalus, cd-plaat.Katseseadmed paigutada alloleval pildil sarnasesse seosesse ning ideeliselt peaks saama valge valguse, mis tuleb küünlaleegist lahutada erinevatest värvusteks, mida näha cd-plaadi tagaküljel.

Valgus kui elektromagnetlaine:

Pilt Kalev Tarkpea modifitseeritud ja ilmselt täielikult koostatud.

Viiteid erinevatele valemitele (sisaldab ka muude teemade valemeid): http://imgur.com/gallery/MIiDw . Selle lehe puhul pole kontrollinud ka kõikide valemite korrektsust, seega olla allikakriitiline. Allikas number kaks, mida olen kasutanud oma mõtete koondamises: http://www.physic.ut.ee/instituudid/efti/loengumaterjalid/fmp/ .

Uut mida selle tunni käigus õppisin. Ei oleks uskunud, et nii palju erinevaid võimalusi on näidata optika teemalisi katseid ning, et see kõik ka tegelikult üsna lihtsasti arusaadavaks muutub läbi katsete. Teooria seal juures on kindlasti oluline, kuid katsed selle kinnistamisel aitavad kindlasti palju paremini kui teooria mõnekorrane korrutamine. Tund ise oli väga lahe ja tõestas väga hästi väidet, et formaalõppe ja huviõppe vahel võiks olla kas võrdusmärk või ligilähedase seose märk kindlasti. Aitäh tähelepanu eest.