Esimene õppetund

Esimesel korral siis oli väike tutvustusring ning seejärel arutasime teema üle, mis läks koolis füüsikaga halvasti, mis hästi. Peamised märksõnad või mõtted, mis oli halvasti olid järgnevad:
x õpetaja tegi vähe katseid
x õpetaja polnud ise õpetatavaga kursis või polnud ettevalmistunud tundideks
x õpetaja suhtus eelarvamustega.
Mõningad märksõnad, mis oli hästi:
x mõni õpetaja oli hea huumorisoonega
x õpetaja oli entusiastlik ning talle meeldis oma aine ning seda õpetada
x tehti katseid
x õpetati asja asja pärast, mitte eksami pärast.
Füüsika riiklikud õppekavad leiab innove.ee lehelt.

Tunni teises pooles oli teadusteatri ja füüsikatunni vahepealne jääv osa. Õppejõud tegi palju katseid, kuid kaasas kõiki neid seletama ning ka proovisime iga katse juures asja tuumani jõuda. Põhilist elevust tekitav katse oli "muna pudelis", mille seletamiseks proovisime katstada esialgu mitut teooriat. Katse idee seisneb siis selles, et muna on pudeli suu peal, mille sisse visatakse põlev paberitükk. Natukese aja pärast tõmbub muna pudelisse ning ka paber kustub. Üks teooriatest oli see, et õhk paisub ning siis tõmbub kokku, ruumala ning rõhk vähenevad ning muna liigub pudelisse. Teine teooria oli see, et esialgu saab osa õhust välja õhu soojenedes, siis paberi põledes tekib vee aur, mis kondenseerub pudeli seintele. Siis seetõttu jällegi pudelis rõhk alaneb ning muna tõmbub pudelisse. Katse ilma munata nägi välja järgmine. Küünal põles anumas, milles oli vesi. Küünla peale asetati teine anum nii, et servad oleksid vees. Veetase hakkas sisemises anumas tõusma ning järeldasime, et teine teooria sobib katse seletamiseks paremini.  Veel uurisime erinevate gaaside omadusi (nt. CO2, O2, He, H), võrdlesime nende "raskust" ning põlemist esimese kahe keskkonnas. Vesiniku täis õhupalli panime lihtsalt põlema, millest järeldus, et see on väga plahvatusohtlik gaas segus hapnikuga. Veidi puutusime kokku ka aine erinevate faasidega, faasidiagrammidega ning ka uurisime neid CO2 näitel atmosfäärirõhul ning ka kõrgemal rõhul (saime CO2 vedela oleku kätte). Vedela lämmastiku sees jahutasime ka CO2(saades kuiva jää), O2(saades vedela sinaka hapniku) ja õppejõu hingeõhku(saades CO2 sademega veidi sogase lahuse). Viimane katse oli bazooka katse, kus esimesel korral toimus väike äpardus ehk toru läbimõõt oli väiksem kui pudel ning pidi kasutama väiksemat pudelit. Sealjuures ning ka mõne muu katse juures, mis välja koheselt ei tulnud, rõhutas õppejõud, et eksimine on inimlik ning see aitab ka vahel selgusele ning arutluseni jõuda, miks asjad vahel ei tööta ja mis läks valesti. Idee seisnes selles, et pudelisse, mille korgis on auk, valatakse veidi piiritust, lastakse sinna balloonist hapnikku ning seejärel pudel torusse ja veidi tuld korgi juurest. Seepeale toimub plahvatus ning pudel lendab torust välja. Katse läbiviimise juures abis olles jäin mõneks sekundiks ühest kõrvast küll poolkurdiks kuid see taastus kiiresti. Tänaseks kõik.