II

Teine õppetund füüsikas. Väike sissejuhatus ja tutvumisring, kus oma nime tähega pidi mainima füüsikalise termini. Ma mainisin üht füüsikut ning õppejõudu Kalev Tarkpead, kes on ka mõne füüsikaõpiku autor või kaasautor.
Esimeseks ülesandeks oli õppetegevustele nime andmine füüsika põhikooli ainekavas.
Variante, mida välja pakuti(paksus kirjas minu ja rühmakaaslase variant):
I: alusteadmised ja -oskused, füüsikast arusaamine/füüsika mõistmine, füüsika seletab, ettekujutus füüsikast, tuletamine.
II: seaduspärasuste väljapakkumine, kirjeldamine, mudelid/mudelite loomine, ennustamine, seletamine, seaduspärasuste mõistmine.
III: lahendamine, füüsikaline kirjaoskus, arvutusoskused, arvutusülesannetega tutvumine, arvutuste mõistmine, matemaatiline füüsika/matemaatika füüsikas, reaalsuse kontroll.
IV: seotus, integreeritus, loodusteaduslik maailmapilt, koostöö, argipäeva füüsika, lõimitus.
Kokku oligi punkte neli.

Miks rühmatööd?
Märksõnu, miks on kasulik teha rühmatöid: vahendite puudumine, ei suuda tervet klassi hallata (kui tehakse katseid), võib-olla kaaslane seletab paremini kui õpetaja, õpetajal vähem tööd (loodetavasti seda kasutatakse harva).

Järgnevalt proovisime oma mõistusega või enda arvamust avaldada, mis järjestuses võiks õpetada põhikooli füüsikas teemasid.
Õige järjekord, kuidas õpetatakse:                                            Minu pakutud järjekord:
1) Valgusõpetus                                                                         1) Mehaanika
2) Mehaanika                                                                             2) Soojusõpetus
3) Soojusõpetus                                                                         3) Elektriõpetus
4) Elektriõpetus                                                                         4) Valgusõpetus
5) Aatomi- ja universumiõpetus                                                5) Aatomi- ja universumiõpetus.
Nagu näha, siis minu pakutud variandis on lihtsalt valgusõpetus pandud neljandaks, mitte esimeseks. Väidetavalt on valgusõpetus esimene teema, sest see pole nii igav teema ja seal saab teha palju katseid. Seetõttu, et mitte lapsi kohe ära ehmatada, et füüsika on hirmus ja kuiv aine, on pandud selline teema esimeseks.
Et teemasid järjestada saime nende kohta lehed, millel on ka märksõnad/mõisted vastava teema kohta. Märkisime, millised on rasked, millised kerged meie enda arust. Selle kohta järgnev pilt, kus kollane tähistab kerget, oranž rasket ja segu tähendab keskmist. Selline sildistamine on tehtud minu praeguse tunde järgi.

Järgmisena rääkisime õppemeetoditest, milleks on loeng, katse ja ülesanded, ja õppevahenditest.. Nendest kõige huvitavam on katse. Õppevahenditeks on demo, katsevahendid, (populaar)teaduslikud artiklid, õpikud, töövihikud ja simulatsioonid. Kindlasti mõni vahend veel.

Siis tegime sotsiaalset eksperimenti, kus 5 inimest saadeti ukse taha ning neid hakati ükshaaval sisse kutsuma. Kõikide ülesanne oli tahvlile saada lumehelves, kas siis joonistada või selle kohta küsimus vastata.
1) Esimesele katsealusele anti korraldus joonistada kõige väiksem tahkes olekus veeosake, mida on silmaga näha. Õpetaja oli kuri, keeras pärast küsimist õpilasele selja. Õpilane joonistas ühe vee molekuli ning sai vaid vastuseks õpetajalt "nojah...."
2) Teine katsealune pidi vastama mitu tippu on lumehelbekesel, kas 1, 6 või 103. Küsides õpetaja rõhutas õiget varianti (6) ja enne küsimist oli õpilasega väga sõbralik, vestles temaga nagu sõbraga.
3) Kolmandale õpilasele anti ülesanne joonistada veekristall, mida õpetaja ise ette kujutab. Õpilasega oldi kuri ning õpilasele jäi ülesanne väga segaseks. Seega ta lihtsalt joonistas veetilga ning sai hindeks ühe.
4) Õpilasele anti korraldus ühendada punktid joontega nii, et oleks vesi tahkes olekus, mida on näha. Õpilane sai palju vihjeid ja õpetaja toetas teda liiga palju. Ülesanne oli õpetaja poolt väga läbimõeldud, kuid õpilase puhul see ei töötanud. Õpilane ühendaski punkte veidi liiga palju ja sai hindeks nelja.
5) Õpetaja andis korralduse visandada heksagonaalse jää, õpilane küll veidi mõtles ja arutles ning lõpuks visandas ta midagi, millel on küll 6 tippu, kuid polnud sümmeetriline ja sai hindeks kolme miinuse.
Järeldus peaks olema selline, et tegelikult peab õpilastesse suhtuma alati võrdselt, mis siis kas nad käituvad meeldivalt või ebameeldivalt, kas on alati kohal või puuduvad tihti jne. Ka küsimused ja hindamine peaks olema võrdsete kriteeriumide alusel.

Peale seda kontrollisime ka ise ühe tunnikontrolli kahte erinevat lahendust. Ülesanded ja lahendused alloleval pildil. Õpilane A on võtnud endale lisaandmeks voolutugevuse 2 amprit, mida pole tekstis mainitud. Selle suuruse rakendamisel, saab ta vale vastuse, sest voolutugevus ei ole konstantne. Õpilase B lahendus on korrektne ning on õigesti väitnud, et pinge on konstantne suurus.

Vormistuse koha pealt minu arvates on nii õpilane A kui ka õpilane B teinud head tööd ning selle eest punkte maha ei võtaks. Õpilase A hindeks paneksin 3 ja õpilase B hindeks 5.

Teemad, mis jäid veel arutamata.Väikesed pildid:

Esimene pilt kirjeldab, kuidas kõik kolm etappi on omavahel seotud. Teine pilt kujutab mõistete/terminite kogumit, mis käivad soojusõpetuse juurde. Ilma abimaterjalideta pidi igaüks kirjutama mõisteid, termineid ja sõnu soojusõpetuse kohta ning seejärel moodustasime kolmesed rühmad ning proovisime mõisted lahterdada. Meie grupi ühine tegur(sõna) oli keemine ning ehitasime oma skeemi selle ümber. Üleval pool olevad sõnad, mis on teistest veidi eraldi on n-ö puhas füüsika või "kosmos".

Veel üks ülesanne. Õpitulemused, mis minule põhikoolis õpetati, selgeks tehti ja lahti räägiti, said ära märgitud õppekavast võetud õpitulemuste lehel. Seis on üsna kesine, sest vähem kui pooled punktid said märgi külge.

Järgmised korrad tulevad rohkem füüsikalised ehk põhikooli füüsika teemadest ülevaated ja kokkuvõtted.