Soojus on elu

Esmalt alustan jällegi mõistetest: gaasi, vedeliku ja tahkise ehituse mudelid: soojusliikumine, siseenergia, aineosakeste ja temperatuuri seos, termomeeter. Soojusülekanne: soojusjuhtivus, konvektsioon, soojuskiirgus, soojushulk, keha soojendamiseks kuluv soojushulk, kalorimeeter, termos; soojusülekande suund; soojusbilansi võrrand. Aine agregaatoleku muutused: sulamine ja tahkumine, sulamissoojus, aurumine ja kondenseerumine, keemissoojus.
Link asjalikule õpikuallikale: http://opik.fyysika.ee/index.php/book/view/40#genericSection4005 . Alates sellest peatükist siis algab vastavas õpikus soojusega seonduv. Õpik tundub, et mõeldud gümnasistidele õppe- ja abimaterjaliks.

Teiseks proovin anda ülevaate mõningatest mõistetes.

Allikas:http://www.wikiwand.com/et/Keemiline_plahvatus (30.11.2016)
Pildil siis ülevalt alla näha kuidas on aineosakesed aines erinevates agregaatolekutes.
Soojusülekanne toimub ühelt kehalt teisele või ühelt ainelt teisele vms ehk molekulisisene see ei tohiks olla, vaid selleks on vaja ka midagi/kedagi teist. Erinevused tulenevad sellest, kui hästi ained ise soojust juhivad, näiteks metallid üldiselt juhivad väga hästi soojust. Seda tunneme, kui puudutame raudposti kuumal ilmal ning tunneme, et see on külm. Nähtus/tundmus on põhjustatud sellest, et raud hea soojusjuhina juhib soojuse meie käe juurest mööda ennast minema ning teeb seda kiirelt ja pidevalt. Samas puitu katsudes me sellist efekti ei taju, sest puit pole üldiselt hea soojusjuht. Soojusülekanne iseenesest toimub soojemalt kehalt külmemale reeglina. Seda reeglit minu arvates keegi rikkuda pole veel suutnud, kuid kui on, siis huvitaks see ka mind. See vist ka termodünaamika üks seadustest. Neid on kokku kolm ja neid väga põhjalikult siin kirjeldama ei hakka.
Oma sõnastus ja mälu. I seadus: deltaS=Q+A ehk siseenergia muut on võrdne keha soojushulga ning välise töö summaga.
II seadus: suletud süsteemis entroopia kasvab.
III seadus: seda isegi ei mäleta, Wikipedia andmetel on see järgmine: absoluutsel nulltemperatuuril on entroopia võrdne nulliga.
Kuna neid põhikoolis väga ei käsitleta ning ka entroopia mõiste tundub paras hookus-pookus, siis jätan ka need käsitlemata.

Paar võrrandit veel sulamissoojuse, keemis- või aurustumissoojuse (võib ka tahkumissoojus ja kondenseerumissoojus) kohta leiab järgnevatelt piltidelt, mis sisaldab ka väljavõtet õppekavast.

Esimesel pildid siis näha soojushulga arvutamise seost Q=mc∆t , kus Q on soojushulk, m on aine mass, c on aine erisoojus ja ∆t on temperatuuri muut. Veel aurustumise ja sulamise kohta kaks valemit vastavalt: Q=Lm ja Q=λm. Kus L on aine sulamissoojus ja λ aine aurustumissoojus. Need peaks iga aine kohta olema spetsiifilised. Kolmas valem selles lauses Q=rm käib aine kütteväärtusel erineva soojushulga kohta ehk valemis r tähistabki aine kütteväärtust. Ühikute kohta vaid nii napikest, et soojushulga ühikuks on sama, mis töö ühikuks - J (džaul). 
Veel kaks huvitavat agregaatoleku muutust, millest olen kuulnud, kuid pole hästi kursis on tahke->gaasiline ja vastupidi. Vastupidine variant vist härmatumine ja tahkest gaasiliseks sublimeerumine võib-olla. Nende kohta miskit rohkemat infot ma ei kavatse anda.

Katsekirjeldusi:
1. katse. Täispuhutud õhupall vedelasse lämmastikku. Ained tõmbuvad külmas kokku, seega on näha, et natuke aega õhupall seal seistes on praktiliselt täiesti kokku tõmbunud ning õhu käes jällegi hakkab tasapisi sulama.
2. katse. Vedel lämmastik plasttopsis ning plasttops vette. Lämmastik topsis hakkab intensiivselt keema, sest tundub, et vees soojeneb ta tunduvalt kiiremini.
3. katse. Tegime küll tunnis, kuid rohkem seotud rõhuga ja mehaanika peatükiga. Veidi täispuhutud õhupall tehislikku vaakumkeskkonda ning seal sees ta paisub. Seetõttu, et rõhk tema ümber väheneb ning õhk palli sees võtab suurema ruumala. Seotud isotermilise protsessiga, kus temperatuur jääb samaks, kuid rõhu vähenedes ruumala käitub pöördvõrdeliselt ehk suureneb. Ka seda protsessi õpitakse soojusõpetuse all, kuigi vist gümnaasiumis.
4. katse. Vedel lämmastik vaakumisse, kus ta hakkab keema. Kuid keemiseks vajamineva energia tõttu ta moodustab jääkorgi enda peale. Mingi aja möödudes lämmastik ise tahkub täielikult, sest keemine nõudis hoopis nii palju energiat, et ta otsustas külmuda. Atmosfääri rõhu toimel lämmastik jällegi veeldub koheselt. 
5. katse. Plahvatuse katse. Vedel lämmastik valada plastpudelisse ja kork kõvasti peale. Seejärel visata ta vett täis kannu, et ta kiiremini soojeneks ja kiiremini suure rõhu pudelisse tekitaks. Suure rõhu tulemusena ta varsti-varsti plahvatab, seetõttu peaks kannu peale viskama veel midagi suuremat kinnist, et ta kildudena laiali ei lendaks ja meid ruumisviibijaid ei vigastaks.
Katsekirjelduses olevaid protsesse ei tasuks tõepähe võtta, täiesti võimalik, et asjad toimivad hoopis teisiti, kui kirjeldatud.

Praktikumis tegime ka tunnijaotuskava, minu oma sai järgmine:

Õppisin palju uut soojusõpetuse kohta ning ka seda, et soojusõpetuse kohta on veel mul õppida palju uut. Ehk teemade ring, mis on minu jaoks tegelikult praegu müsteerium, kas siis arusaamise või kehva mäletamise tõttu, suurenes. Praktikumi ülesehitus oli jällegi eelnevatest veidi teistsugune, kuid enam-vähem töötas. Vahepeal muutus liiga uimaseks, kuid saime hakkama. Muidugi nagu ikka, katsed olid lahedad.

Lõppu väike sooja(külma)teemaline laul: https://www.youtube.com/watch?v=6bbuBubZ1yE

Olge mõnusad, tšau!

Mehaanika või mehhaanika!?

Mehaanika ja sellega seonduv. Mõisteid mehhaanika valdkonnast: Kehade ja ainete omadused: mõõtmine, mass, tihedus, ühikute eesliited: kilo-, detsi-, senti-, milli-. Mehaaniline liikumine: trajektoor, teepikkus, ühtlane liikumine, mitteühtlane liikumine, kiirus, keskmine kiirus, punkti koordinaadid tasandil (s, o, t). Vastastikmõju seaduspärasus. Võnkliikumine: võnkumine, amplituud, periood, sagedus. Kehade vastastikmõju: rõhk, elastsusjõud, hõõrdejõud. Mehaaniline töö ja energia: töö, võimsus, energia, energia jäävuse seadus, lihtmehhanism. Ujumine: üleslükkejõud, ujumise seaduspärasus. Heli: heli, heli kiirus, võnkesagedus ja heli kõrguse seos.

Vaadates füüsika õpikut 8. klassile (http://opik.fyysika.ee/index.php/book/view/36), siis võime näha, et ka universumiõpetuse teemasid on lõimitud mehaanika teemadega. Kuna universumiõpetust eraldi enam ei ole, siis see tundub täitsa mõistlik paigutada teemad nagu gravitatsioon ja päikesesüsteem mehaanika alla. Füüsikal on see hea omadus, et ta on universaalne. See tähendab, et need samad seadused, mida õpime mehaanika teemade juures, kehtivad ka universumi teemade juures ja loomulikult ka igal pool mujal.

Mis on meeles mehaanikast? Esimesena hüppavad pähe valem v=s/t ja F=ma ning viimasega tuleb meelde ka midagi Newtoni nimelise mehe ning tema seaduste kohta. Järgnevalt proovin sõnastada need mälu järgi ning ka omapoolsete väikeste kommentaaridega. Ehk soovitatavalt suhtuda sellesse lõiku allikakriitiliselt või teostada kontroll enne kui midagi siit tõepähe uskuma hakata.
1. seadus: Kui kehale ei mõju mingit jõudu (või kõik jõud on omavahel tasakaalus), siis ta kas on paigal või liigub sirgjooneliselt ühtlase kiirusega.
Ehk peaks siis nagu liikuma lõpmata kaua sirgelt ja ühtlase kiirusega. Raske ette kujutada. Esimene variant, et on paigal, on väga loogiline. Muidugi kõik objektid, mis on Maa peal, neile mõjuvad erinevad jõud (nt. raskusjõud), kuid ette kujutada võime seda sellegipoolest. Parklas olev auto on paigal, suured kivid seisavad paigal. Tegelikult selle seaduse rakendamiseks, peaksime eemaldama mängust kõik jõud või proovima need minimaliseerida. Mina olen seda keha alati ette kujutanud avakosmoses oleva kuubikuna (võib ka auto, kivi vms), mille läheduses pole ühtegi teist keha. Seal siis ta on kui täiesti tühjas ruumis, pole kuskile alla kukkuda ega üles lennata jne, kas siis liikudes ühtlaset või paigal olevana. Kokkuvõtteks kuna liikumine on suhteline, siis ei teagi kumbapidi asi peaks olema: kas keha on paigal või liigub ühtlaselt VÕI keha liigub ühtlaselt või on paigal.
2. seadus: Kehale mõjuv jõud on võrdne tema massi ja temale antava kiirenduse korrutisega.
Seaduse sõnastus proovitud edasi anda valemi F=ma abil, teades, et 2. seadus ja see valem peaks käima käsikäes. F - jõud, m - mass, a - kiirendus. Kõige lihtsam ette kujutada seda mul vabalangemise näol, kus kiirenduseks on raskuskiirendus g ning kehale mõjuv jõud on siis F=mg ehk kehale mõjuv raskusjõud.
3. seadus: Igale mõjule on olemas vastastikmõju, mis on sama suur kuid vastassuunaline.
Mõnikord ka mõju asemel kasutatud jõudu, kuid seda varianti on rohkem rõhutatud. Seda ma arvan, et võiks ette kujutada põrkepalli viskamisega vastu seina. Pall mõjutab seina jõuga F=ma ning põrkub sealt tagasi. Tagasipõrkel läheb mingi osa energiat soojuseks, kuid kui me seda ei arvesta ning ka muid takistusi mitte, siis see jõud, millega ta tagasi sealt põrkab, peaks olema võrdne meie viskejõuga. Ehk sellele mõjule, millega pall seina mõjutas, tekkis seal samas seina juures vastastikmõju, mille pall omandas ja mille tulemina tagasi põrkus.
Ehk kolm väikest arutluskäiku, kuidas ma arvan, et asjad töötavad. Reaalsusega võib neil olla mingit pistmist, samas ei pruugi.

Seal samas läheduses, kus on üles riputatud füüsika õpik, on ka repositoorium (http://opik.fyysika.ee/index.php/slide/repository/36), mis sisaldab palju erinevaid katsekirjeldusi, abimaterjale, videoid jne. See tundub väga suur ja hoomamatu maailm (ikkagi füüsika 8. klassile õpiku mehaanika teema juures 17 lehekülge materjale), siis sealt välja noppides enda jaoks huvitavamad katsed, videod jms polegi väga ulmeline. Minu lemmikuid: "Alasi all olev klaas ei purune haamrilöögist", "Pabeririba veeklaasi all", "Liikumine matemaatilises keeles" (raamatust "Füüsika võlu" ehk inglise keeles "Physics for poets), "Kass ja gravitatsioon" jpm. See leht on minu arust suurepärane abivahend nii õpetamisel kui õppimisel. On ka tavaline, et korralikult õpetama asudes tegevuse käigus ka järjest ise õpitakse, siis on abivahend mõlemaks korraga.

Mõõtühikute eesliidete kohta vahemaade näitel: http://www.physic.ut.ee/instituudid/efti/loengumaterjalid/fmp/Universumi%20struktuur.pdf.

Võnk- ja ringliikumine on minu jaoks veidi keerulisem kui tavaline sirgliikumine. Seal tulevad mängu mingid perioodid, siinused, koosinused ja igasugu muud kraami. Lihtsamaks teevad aga asja näited/mudelid: vedru, pendel, ratas. Minu jaoks ka graafiline liikumiste kirjeldamine.
Järgnev video näitab, et pendli amplituud järjest väheneb: https://www.youtube.com/watch?v=4a0FbQdH3dY .
Link, kus pendel tekitab siinuslainetust: https://www.geogebra.org/m/ZH9V3GVE .

Töö, energia ja võimsus. Töö puhul peaks tähele panema seda, et füüsika mõiste ja tavakasutuses oleva mõiste vahel on erinevusi. Füüsika mõistes lihtsustatult A=F*s ehk kehale mõjuva jõu ja nihke korrutis. Tavamõistes näiteks tehes kõva ajutööd, samas mitte ühtegi objekti või keha liigutamata pole ju füüsikalises mõttes tööd tehtud. Mikrotasandil võimalik, et mõtlemise käigus ajus tekkivate sünapsite loomine jms võiks ju lugeda füüsikalise töö alla, kuid jällegi see ei liigitu tavamõistes töö alla. Seega rääkides tööst füüsikas, peaksime kindlasti selle täpselt defineerima (mitte, et see teiste mõistete puhul vähem tähtis oleks).

Viimaste teemade kohta ütleks nii palju, et spetsiifikat uuriksin samast opik.fyysika.ee lehelt, sest lihtsasti selgitamise oskus on puudulik ja ka teemad veidi raskemini mõistetavamad.

Uusi teadmisi väga palju ei omandanud, kuid hea meeldetuletus oli mehaanika teemaline loeng küll. Uus ja huvitav aga oli programm Algodoo(?), mille abil on võimalik luua kunstlikke maailmu ning mudeleid, mis peaksid käituma füüsika seaduste järgi. See sisaldab ka võimalusi teistest valdkondadest, mitte ainult mehaanikast.

Tänaseks kõik, püsige lainel!

Siniheleroheline valgus!

Valgusõpetuse juures on välja toodud järgnevad märksõnad: Valgusallikas. Valguse levimine: valguskiir, sirgjoonelise levimise seadus. Vari. Valguse peegeldumine: langemis- ning peegeldumisnurk, mattpind, tasapeegel. Valguse murdumine: murdumisnurk, valguse murdumise seaduspärasus. Lääts: kumerlääts, nõguslääts, fookus, fookuskaugus, läätse optiline tugevus. Kujutis: tõeline kujutis, näiv kujutis. Prillid. Silm. Valguse spekter. Üleüldine definitsioonide postitus peaks kokku tulema kursuse lõpupoole, kuhu koondub kogu minu arvates kasulik.

Kuni läätseni olen arvanud, et asjad pole väga rasked, kuid läätsest edasi olen kõik määratlenud kui pigem raske teema. Ilmselt kokkupuute vähesusest nii põhikoolis kui gümnaasiumis, kuid esimene ots (loe: u 2/3) arvatavasti said läbi uuritud koolis.

Veidi arutasime ka formaalõppe ja huviõppe olemusest ning kuidas neid kahte siduda võiks. Meie seminarid/loengud/praktikumid/tunnid toimuvad ka mõlema segus ning huviõppe ja formaalõppe vahel isegi võiks olla ka võrdusmärk.

Kindlasti peaks olemas olema mingit sorti valgusallikas, et üldse millestki alustada saaks. Kasutada saab päikesevalgust, elektripirne, laserit, leeki vms. Valgust on kindlasti vaja, aga optikatunnis katsete või eksperimentide läbiviimiseks ka liiga palju valgust pole üldiselt hea.Valguse levimise, langemis- ja peegeldumisnurga, murdumisnurga, seaduspära murdumisel saab katseliselt ära näidata laseri ja akvaariumiga, mis on täis vett. Hajumise kui tilgutada vette veidi piima. Peegeldumist saab veel näidata valguse suhtes poolläbilaskva materjali abil ehk cd-plaadi karbi kaane abil ja youtube klipiga. Saame teha hologrammseadme, mis esialgu videot sellest vaadates tundus kui võluvägi, kuid tegelikult osutus vägagi võimalikuks ja ka lihtsaks. Ei välista viimase lausega, et võluvägi oleks maailmast kuhugi kadunud, kuid see nähtus sai nähtud ilma seda väge kasutamata.

Järgnevalt katsekirjeldusi:
Küünla projektsioon ekraanile. Vajalik: küünal, stabiilne küünlaalus, kumer ehk koondav lääts, ekraan (nt paberileht). Järgnevad kaks pilti kirjeldavad olukorra hästi ära. Teoreetilise pildi õigsust tasuks jällegi üle kontrollida, spetsialistid pole seda veel teinud, vaid vaid minu silm ja mõistus.Seades aparatuuri lauale nii nagu on tehtud pildil, objektide kaugusi reguleerides, et ekraanile kuvatav projektsioon oleks terav jne. Katsetasime ka salamahti kahe läätsega, et ekraanile saada õigetpidi küünlaleek. Õnnestus, küll läbi mõningate ebaõnnestumiste, kuid õnnestus.

 Laseri ja akvaariumiga seonduvad nähtused. Vajalik: laser, akvaarium, suur hulk vett. Mõningad pildid, mida võimalik näha.

 Siin näha, et tegelikult küll toimub murdumine, kuid pealtvaates seda märgata pole. Arvan, et asi võiks olla sedamoodi, et meie näeme seda kiirt n-ö veest tulevana ning ta murdub tagasi õhus ja paistab meile liikuvat sirgena.

 Küljepealt on juba selgelt näha murdumist, valgus liigub optiliselt hõredamast keskkonnast optiliselt tihedamasse keskkonda.

Siin on laseri ava eest eemaldatud koondav lääts ning see lääts asetatud laseri avast veidi kaugemale. Esialgu näeme hajusat hägu, kuid kiired jällegi mingi hetk koonduvad ning moodustavad meie jaoks normaalse laserikiire.

Hologrammi katse. Vajalik: youtube keskkonnast videoid mängiv seade, cd-plaadi karbi kaas, paberinuga, liimipüstol või kleeplint (soovitatavalt läbipaistev), joonlaud, marker või pastakas. Tuleb ehitada seade, mida näha järgnevalt pildilt. Video annab ülevaate ühest võimalusest, kuidas seadet valmistada. Videolink: https://www.youtube.com/watch?v=7YWTtCsvgvg .

Põrsas on ka tegelikult kausi põhjas, kuid teine kauss on peal ning siseseinad käituvad kõik kui peeglid, ning tundub, et põrsas oleks kausi peal. Tegelikult on seal vaid suur auk.

Nähtava valguse spektri kuvamine cd-plaadile. Vajalik: küünal, küünlaalus, cd-plaat.Katseseadmed paigutada alloleval pildil sarnasesse seosesse ning ideeliselt peaks saama valge valguse, mis tuleb küünlaleegist lahutada erinevatest värvusteks, mida näha cd-plaadi tagaküljel.

Valgus kui elektromagnetlaine:

Pilt Kalev Tarkpea modifitseeritud ja ilmselt täielikult koostatud.

Viiteid erinevatele valemitele (sisaldab ka muude teemade valemeid): http://imgur.com/gallery/MIiDw . Selle lehe puhul pole kontrollinud ka kõikide valemite korrektsust, seega olla allikakriitiline. Allikas number kaks, mida olen kasutanud oma mõtete koondamises: http://www.physic.ut.ee/instituudid/efti/loengumaterjalid/fmp/ .

Uut mida selle tunni käigus õppisin. Ei oleks uskunud, et nii palju erinevaid võimalusi on näidata optika teemalisi katseid ning, et see kõik ka tegelikult üsna lihtsasti arusaadavaks muutub läbi katsete. Teooria seal juures on kindlasti oluline, kuid katsed selle kinnistamisel aitavad kindlasti palju paremini kui teooria mõnekorrane korrutamine. Tund ise oli väga lahe ja tõestas väga hästi väidet, et formaalõppe ja huviõppe vahel võiks olla kas võrdusmärk või ligilähedase seose märk kindlasti. Aitäh tähelepanu eest.

II

Teine õppetund füüsikas. Väike sissejuhatus ja tutvumisring, kus oma nime tähega pidi mainima füüsikalise termini. Ma mainisin üht füüsikut ning õppejõudu Kalev Tarkpead, kes on ka mõne füüsikaõpiku autor või kaasautor.
Esimeseks ülesandeks oli õppetegevustele nime andmine füüsika põhikooli ainekavas.
Variante, mida välja pakuti(paksus kirjas minu ja rühmakaaslase variant):
I: alusteadmised ja -oskused, füüsikast arusaamine/füüsika mõistmine, füüsika seletab, ettekujutus füüsikast, tuletamine.
II: seaduspärasuste väljapakkumine, kirjeldamine, mudelid/mudelite loomine, ennustamine, seletamine, seaduspärasuste mõistmine.
III: lahendamine, füüsikaline kirjaoskus, arvutusoskused, arvutusülesannetega tutvumine, arvutuste mõistmine, matemaatiline füüsika/matemaatika füüsikas, reaalsuse kontroll.
IV: seotus, integreeritus, loodusteaduslik maailmapilt, koostöö, argipäeva füüsika, lõimitus.
Kokku oligi punkte neli.

Miks rühmatööd?
Märksõnu, miks on kasulik teha rühmatöid: vahendite puudumine, ei suuda tervet klassi hallata (kui tehakse katseid), võib-olla kaaslane seletab paremini kui õpetaja, õpetajal vähem tööd (loodetavasti seda kasutatakse harva).

Järgnevalt proovisime oma mõistusega või enda arvamust avaldada, mis järjestuses võiks õpetada põhikooli füüsikas teemasid.
Õige järjekord, kuidas õpetatakse:                                            Minu pakutud järjekord:
1) Valgusõpetus                                                                         1) Mehaanika
2) Mehaanika                                                                             2) Soojusõpetus
3) Soojusõpetus                                                                         3) Elektriõpetus
4) Elektriõpetus                                                                         4) Valgusõpetus
5) Aatomi- ja universumiõpetus                                                5) Aatomi- ja universumiõpetus.
Nagu näha, siis minu pakutud variandis on lihtsalt valgusõpetus pandud neljandaks, mitte esimeseks. Väidetavalt on valgusõpetus esimene teema, sest see pole nii igav teema ja seal saab teha palju katseid. Seetõttu, et mitte lapsi kohe ära ehmatada, et füüsika on hirmus ja kuiv aine, on pandud selline teema esimeseks.
Et teemasid järjestada saime nende kohta lehed, millel on ka märksõnad/mõisted vastava teema kohta. Märkisime, millised on rasked, millised kerged meie enda arust. Selle kohta järgnev pilt, kus kollane tähistab kerget, oranž rasket ja segu tähendab keskmist. Selline sildistamine on tehtud minu praeguse tunde järgi.

Järgmisena rääkisime õppemeetoditest, milleks on loeng, katse ja ülesanded, ja õppevahenditest.. Nendest kõige huvitavam on katse. Õppevahenditeks on demo, katsevahendid, (populaar)teaduslikud artiklid, õpikud, töövihikud ja simulatsioonid. Kindlasti mõni vahend veel.

Siis tegime sotsiaalset eksperimenti, kus 5 inimest saadeti ukse taha ning neid hakati ükshaaval sisse kutsuma. Kõikide ülesanne oli tahvlile saada lumehelves, kas siis joonistada või selle kohta küsimus vastata.
1) Esimesele katsealusele anti korraldus joonistada kõige väiksem tahkes olekus veeosake, mida on silmaga näha. Õpetaja oli kuri, keeras pärast küsimist õpilasele selja. Õpilane joonistas ühe vee molekuli ning sai vaid vastuseks õpetajalt "nojah...."
2) Teine katsealune pidi vastama mitu tippu on lumehelbekesel, kas 1, 6 või 103. Küsides õpetaja rõhutas õiget varianti (6) ja enne küsimist oli õpilasega väga sõbralik, vestles temaga nagu sõbraga.
3) Kolmandale õpilasele anti ülesanne joonistada veekristall, mida õpetaja ise ette kujutab. Õpilasega oldi kuri ning õpilasele jäi ülesanne väga segaseks. Seega ta lihtsalt joonistas veetilga ning sai hindeks ühe.
4) Õpilasele anti korraldus ühendada punktid joontega nii, et oleks vesi tahkes olekus, mida on näha. Õpilane sai palju vihjeid ja õpetaja toetas teda liiga palju. Ülesanne oli õpetaja poolt väga läbimõeldud, kuid õpilase puhul see ei töötanud. Õpilane ühendaski punkte veidi liiga palju ja sai hindeks nelja.
5) Õpetaja andis korralduse visandada heksagonaalse jää, õpilane küll veidi mõtles ja arutles ning lõpuks visandas ta midagi, millel on küll 6 tippu, kuid polnud sümmeetriline ja sai hindeks kolme miinuse.
Järeldus peaks olema selline, et tegelikult peab õpilastesse suhtuma alati võrdselt, mis siis kas nad käituvad meeldivalt või ebameeldivalt, kas on alati kohal või puuduvad tihti jne. Ka küsimused ja hindamine peaks olema võrdsete kriteeriumide alusel.

Peale seda kontrollisime ka ise ühe tunnikontrolli kahte erinevat lahendust. Ülesanded ja lahendused alloleval pildil. Õpilane A on võtnud endale lisaandmeks voolutugevuse 2 amprit, mida pole tekstis mainitud. Selle suuruse rakendamisel, saab ta vale vastuse, sest voolutugevus ei ole konstantne. Õpilase B lahendus on korrektne ning on õigesti väitnud, et pinge on konstantne suurus.

Vormistuse koha pealt minu arvates on nii õpilane A kui ka õpilane B teinud head tööd ning selle eest punkte maha ei võtaks. Õpilase A hindeks paneksin 3 ja õpilase B hindeks 5.

Teemad, mis jäid veel arutamata.Väikesed pildid:

Esimene pilt kirjeldab, kuidas kõik kolm etappi on omavahel seotud. Teine pilt kujutab mõistete/terminite kogumit, mis käivad soojusõpetuse juurde. Ilma abimaterjalideta pidi igaüks kirjutama mõisteid, termineid ja sõnu soojusõpetuse kohta ning seejärel moodustasime kolmesed rühmad ning proovisime mõisted lahterdada. Meie grupi ühine tegur(sõna) oli keemine ning ehitasime oma skeemi selle ümber. Üleval pool olevad sõnad, mis on teistest veidi eraldi on n-ö puhas füüsika või "kosmos".

Veel üks ülesanne. Õpitulemused, mis minule põhikoolis õpetati, selgeks tehti ja lahti räägiti, said ära märgitud õppekavast võetud õpitulemuste lehel. Seis on üsna kesine, sest vähem kui pooled punktid said märgi külge.

Järgmised korrad tulevad rohkem füüsikalised ehk põhikooli füüsika teemadest ülevaated ja kokkuvõtted.

Esimene õppetund

Esimesel korral siis oli väike tutvustusring ning seejärel arutasime teema üle, mis läks koolis füüsikaga halvasti, mis hästi. Peamised märksõnad või mõtted, mis oli halvasti olid järgnevad:
x õpetaja tegi vähe katseid
x õpetaja polnud ise õpetatavaga kursis või polnud ettevalmistunud tundideks
x õpetaja suhtus eelarvamustega.
Mõningad märksõnad, mis oli hästi:
x mõni õpetaja oli hea huumorisoonega
x õpetaja oli entusiastlik ning talle meeldis oma aine ning seda õpetada
x tehti katseid
x õpetati asja asja pärast, mitte eksami pärast.
Füüsika riiklikud õppekavad leiab innove.ee lehelt.

Tunni teises pooles oli teadusteatri ja füüsikatunni vahepealne jääv osa. Õppejõud tegi palju katseid, kuid kaasas kõiki neid seletama ning ka proovisime iga katse juures asja tuumani jõuda. Põhilist elevust tekitav katse oli "muna pudelis", mille seletamiseks proovisime katstada esialgu mitut teooriat. Katse idee seisneb siis selles, et muna on pudeli suu peal, mille sisse visatakse põlev paberitükk. Natukese aja pärast tõmbub muna pudelisse ning ka paber kustub. Üks teooriatest oli see, et õhk paisub ning siis tõmbub kokku, ruumala ning rõhk vähenevad ning muna liigub pudelisse. Teine teooria oli see, et esialgu saab osa õhust välja õhu soojenedes, siis paberi põledes tekib vee aur, mis kondenseerub pudeli seintele. Siis seetõttu jällegi pudelis rõhk alaneb ning muna tõmbub pudelisse. Katse ilma munata nägi välja järgmine. Küünal põles anumas, milles oli vesi. Küünla peale asetati teine anum nii, et servad oleksid vees. Veetase hakkas sisemises anumas tõusma ning järeldasime, et teine teooria sobib katse seletamiseks paremini.  Veel uurisime erinevate gaaside omadusi (nt. CO2, O2, He, H), võrdlesime nende "raskust" ning põlemist esimese kahe keskkonnas. Vesiniku täis õhupalli panime lihtsalt põlema, millest järeldus, et see on väga plahvatusohtlik gaas segus hapnikuga. Veidi puutusime kokku ka aine erinevate faasidega, faasidiagrammidega ning ka uurisime neid CO2 näitel atmosfäärirõhul ning ka kõrgemal rõhul (saime CO2 vedela oleku kätte). Vedela lämmastiku sees jahutasime ka CO2(saades kuiva jää), O2(saades vedela sinaka hapniku) ja õppejõu hingeõhku(saades CO2 sademega veidi sogase lahuse). Viimane katse oli bazooka katse, kus esimesel korral toimus väike äpardus ehk toru läbimõõt oli väiksem kui pudel ning pidi kasutama väiksemat pudelit. Sealjuures ning ka mõne muu katse juures, mis välja koheselt ei tulnud, rõhutas õppejõud, et eksimine on inimlik ning see aitab ka vahel selgusele ning arutluseni jõuda, miks asjad vahel ei tööta ja mis läks valesti. Idee seisnes selles, et pudelisse, mille korgis on auk, valatakse veidi piiritust, lastakse sinna balloonist hapnikku ning seejärel pudel torusse ja veidi tuld korgi juurest. Seepeale toimub plahvatus ning pudel lendab torust välja. Katse läbiviimise juures abis olles jäin mõneks sekundiks ühest kõrvast küll poolkurdiks kuid see taastus kiiresti. Tänaseks kõik.

Tere.

Mina olen Kristjan ja õpin matemaatika õpetajaks. Käesolevast blogist kujuneb välja minu füüsika õpimapp.