Õhupall

Neljapäeval oli meil külas uus õppejõud Kristel Uiboupin. Esmalt rääkisime veidi mõistetest, formaalõpe, mitteformaalõpe jne. Kõik nad kahel järgneval pildil.

Esmalt arutasime esimesel pildil olevate mõistete sarnasuste ning erinevuste üle. Kirjutan üles mõisted, et oleks parem jälgida: formaalõpe, formaalharidus, informaalne õpe, mitteformaalne õpe, mitteformaalne keskkonnaharidus.

Formaalõppe ja -hariduse vahel sai loodud selline seos, et formaalõpe on formaalhariduse üks osa. Formaalõppe mõiste kirjeldab, kuidas formaalharidusasutustes õpet läbi viiakse. Informaalne õpe eristub kõikidest mõistetest selle tõttu, et selle puhul pole tegu teadvustatud õppeprotsessiga, vaid see toimub juhuslikult ja võimalik, et õppija ei teadvusta seda endale mitte kunagi, et midagi on juurde õpitud. Sarnane mõiste on igapäevaelust ilmselt "kogemused", võimalik, et isegi sünonüüm. Mitteformaalne keskkonnaharidus liigitub aga minu arvates pigem mitteformaalse õppe mõiste alla ning on lihtsalt spetsiifiliselt keskkonna valdkonnaga seotud. Üldiselt mitteformaalse õppe sarnasus formaalõppega on see, et need mõlemad on teadvustatud õppeprotsessid, kuid mitteformaalne toimub väljaspool koolikeskkonda, õpetamine ei pruugi olla peamine eesmärk (kuid üheks eesmärgiks ta kindlasti peab olema), see on vabatahtlik, seda võivad läbi viia professionaalid, kui ka vabatahtlikud ja omaealised. Arusaadav on ka selge erinevus mõistete formaalõpe, informaalne õpe ja mitteformaalne õpe vahel, sest on pärit samast allikast (Eesti elukestva õppe strateegia 2020, Tallinn 2014). Siiski on kõigi mõistete puhul leitav ka teatud ühisosad ning õppejõud tõi välja hea mooduse kuidas neid võrrelda: Venni diagrammid.

Teise lehe mõisted - projektõpe, aktiivõpe ja huviharidus - on pigem hästi eristuvad sisu poolest. Toon välja olulisemaid tunnuseid nende kohta. Projektõppe eesmärgiks on leida lahendus mittestandardsele ülesandele, oluline on meeskonnatöö, ühekordne üritus, oluline on "käegakatsutav" väljund. Aktiivõppe liigitub nii formaalõppe kui ka mitteformaalse õppe alla. Rakendada saab seda mõlemal puhul. Olulised tunnused on: õppija aktiivne kaasamõtlemine, ise tegemine, uurimine, katsetamine ja kindlasti ka järelduste tegemine ja analüüs. Huviharidus pigem on selline omaette hariduse osa, kuhu alla kuuluvad näiteks muusikakoolid, spordikoolid, teaduskoolid ja muu. Selline omaette üksus, mis täies mahus ja võlus jääb minu mõistusele veel veidi segaseks ja kättesaamatuks.

Edasi rääkis õppejõud meile veidi ühest projektõppest. Lühikirjeldus kättesaadav järgneval lingil: https://www.balloonchallenge.org/teams/299 . Ehk siis eesmärgiks oli ilmastikuolusid jälgiv õhupall kõigepealt ehitada ning see lendu saata. Projektis osalejad tegid seda koostöös kooliõpilastega, tehes neile palju töötubasid ja andsid neile uuriva sisuga ülesandeid, mida lahenda. Väike video ka lennust: https://www.youtube.com/watch?v=Lnqit3T8rhk .

Õhupalli teemaliste ülesannetega ka jätkasime. Kahel leheküljel saime infot õhupalli lennutamise kohta: http://predict.habhub.org/#!/ ja http://randomaerospace.com/Random_Aerospace/Balloons.html#widget13 . Esimesel lehel siis sisestades algkoordinaadid, lennutamise kella ja kuupäeva, ülesmineku kiiruse, katki minemise kõrguse ja allatuleku kiiruse, ennustab simulaator, kuhu pall maandub. Meil õnnestus pall lennutada pärast mitmeid katseid Saaremaalt Ruhnule erinevaid tingimusi muutes. Esialgu lendas pall Tartust Venemaale. Teisel lehel saab valida erinevaid õhupalle (õhupallid on toodetud just selleks otstarbeks) ning samuti saab erinevaid muutujaid varieerides õhupalli lennu kohta infot saada. Näiteks mis gaasiga õhupall täidetakse, kui suure lasti ta üles viib ja mis kiirusel ta stardib.

Tutvusime veidi ka ainega LOFY.01.069 Välitööd koolifüüsikas (1 EAP), mille vastu tekkis huvi ja selle realiseerumise kohta selgub info järgmise sügissemestri ainetele registreerimise ajal.

Oli väga huvitav tund ja tekkis koheselt ka mõte, et projekte ja aktiivõpet saaks läbi viia isegi matemaatika tundides. Näiteks seostades omavahel füüsika projekti ja selle jaoks vajalikud arvutused ning ennustused saab teha matemaatika abil. Projektide läbiviimise puhul on oluline enda aktiivsus ning selle mõtteteraga tänaseks ka lõpetan!