Füüsikaline suurus - füüsikalise objekti mõõdetav iseloomustaja. Objekt ehk loodusnähtus on olemas ka ilma inimeseta, kuid suurus on inimese poolt välja mõeldud vahend objekti kirjeldamiseks. Suuruse mõõtmine on tema väärtuse võrdlemine mõõtühikuga. (Kalev Tarkpea aine "Füüsikaline maailmapilt" õppematerjalist "Põhivara")
Mass - keha inertsuse mõõt. Selle tähiseks on m ja mõõtühikuks 1 kg.
Inertsus - keha omadus, mis iseloomustab selle võimet liikumisolekut säilitada. (Indrek Peil "Mehaanika", 2012)
Tihedus (ρ) - ainet iseloomustav suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus. ρ=m/V, V - ruumala. (Vikipeedia, 2016)
Trajektoor - kujutletav kontuur, mida mööda keha liigub.
Teepikkus - alg- ja lõppasukoha vahekaugus täpselt piki trajektoori. Tähiseks on l ja ühikuks 1 m.
Ühtlane liikumine - selline liikumine, mille korral mis tahes võrdsetes ajavahemikes muutub keha asukoht sama palju.
Mitteühtlane liikumine - ühtlasest liikumisest erinevad juhud.
Kiirus - füüsikaline suurus, mis näitab, kui suure teepikkuse läbib keha ajaühiku jooksul. Tähiseks on v ja ühikuks 1 m/s. Arvutusvalem v=s/t, t - aeg.
Keskmine kiirus - v(keskmine)=l(kogu)/t(kogu) ehk kogu retke ajal läbitud teepikkus jagatud kogu retke ajaga.
Newtoni kolmas seadus ehk mõju ja vastumõju seadus - kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete vastassuunaliste jõududega.
Võnkumine - perioodiline edasi-tagasi liikumine teatud tasakaaluasendist kord ühele, kord teisele poole.
Amplituud - maksimaalne hälve ehk suurim kaugus tasakaaluasendist.
Periood - ühe täisvõnke sooritamiseks kuluv aeg.
Sagedus - ajaühikus sooritavate täisvõngete arv.
Rõhk - füüsikaline suurus, mis on võrdne rõhumisjõu ja rõhutava ala pindala jagatisega. Tähiseks on p ja ühikuks on 1 Pa=1 N/m^2.
Elastsusjõud - jõud, mis tekib keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel.
Hõõrdejõud - jõud, mis takistab keha liikumist või liikumahakkamist.
Töö - keha või kehade süsteemi mehaanilise oleku muutmise protsessi kirjeldav suurus. Tähiseks on A ja ühikuks 1 J=1 N*m. (Indrek Peil "Mehaanika", 2012)
Võimsus - füüsikaline suurus, mis iseloomustab töö tegemise kiirust. Tähiseks on N ja ühikuks 1 W= 1 J/s.
Energia - füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha võimet teha tööd. Tähiseks on E ja ühikuks 1 J. (Indrek Peil ja Kalev Tarkpea "Füüsikalise looduskäsitluse alused", 2014)
Mehaanilise energia jäävuse seadus - suletud süsteemi kuuluvate kehade mehaaniline koguenergia on jääv. (Indrek Peil "Mehaanika", 2012)
Lihtmehhanism - lihtsa ehitusega seade, millega muudetakse ülekantava jõu suunda või suurust. Näiteks kang, kaldpind.
Üleslükkejõud - kehale vedelikus või gaasis mõjuv raskusjõule vastassuunaline jõud.
Heli - elastses keskkonnas leviv elastsuslaine, mida on võimalik kuulda.
Heli kiirus - vahemaa, mida helilaine läbib ajaühiku jooksus elastses keskkonnas.
Soojusliikumine - aineosakeste korrapäratu liikumine. (Vikipeedia, 2016)
Siseenergia - aine osakeste summaarne energia nende vastastikusel liikumisel ja mõjustustel. Tähiseks on U ja ühikuks 1 J. (Kalev Tarkpea aine "Füüsikaline maailmapilt" õppematerjalist "Põhivara")
Termomeeter - mõõteriist, millega mõõdetakse temperatuuri. (Vikipeedia, 2016)
Soojusjuhtivus - protsess, kus vedeliku või tahkise molekulid annavad oma soojusallikalt saadud energia ära naabermolekulidele, ilma et nad ise oluliselt oma kohalt liiguks.
Konvektsioon - soojuse levimine koos gaasi või vedeliku osakestega.
Soojuskiirgus - pikalaineline elektromagnetkiirgus.
Soojushulk - soojuse kui energia hulk. Tähiseks on Q ja ühikuks on 1 J. (Harry Õiglane "Füüsika X klassile. Molekulaarfüüsika.",1996)
Kalorimeeter - soojushulkade mõõtmiseks kasutatav mõõteriist. (Vikipeedia, 2016)
Sulamine - aine agregaatoleku muutumine tahkest olekust vedelaks.
Tahkumine - aine agregaatoleku muutumine vedelast olekust tahkeks.
Sulamissoojus - 1 grammi aine sulamiseks kuluv soojushulk.
Aurumine - aine agregaatoleku muutumine vedelast olekust gaasiliseks.
Kondenseerumine - aine agregaatoleku muutumine gaasilisest olekust vedelaks.
Keemissoojus - 1 grammi aine aurustumiseks kuluv soojushulk. (Harry Õiglane "Füüsika X klassile. Molekulaarfüüsika.",1996)
Elektrilaeng - füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. Tähiseks on q või Q ja ühikuks 1 C=1 A*s , C ehk kulon.
Elementaarlaeng - vähim katseliselt tuvastatav laeng. Laeng suurusega 1,6e-19 C. (Kalev Tarkpea, Henn Voolaid "Elektromagnetism", 2013)
Elektroskoop - mõõteriist, millega saab mõõta elektrilaengu suurust.
Elektriväli - elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli, mis mõjutab teisi ruumis paiknevaid elektrilaenguid. (Vikipeedia, 2016)
Juht - aine, milles vabade laengukandjate arv on suur.
Mittejuht - aine, mis sisaldab väga vähe vabu laengukandjaid.
Elektrivool - lanegukandjate suunatud liikumine.
Vaba laengukandja - aines liikumisvõimeline laetud osake.
Voolutugevus - füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. Tähiseks on I ja ühikuks on 1 A. (Kalev Tarkpea, Henn Voolaid "Elektromagnetism", 2013)
Ampermeeter - mõõteriist voolutugevuse mõõtmiseks.
Elektriline pinge - elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahe. Tähiseks on U ja ühikuks 1 V=1 J/C.
Voltmeeter - mõõteriist pinge mõõtmiseks.
Vooluallikas - elektrotehnikas elektrienergia allikas. (Vikipeedia, 2016)
Ohmi seadus - voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega. I=U/R, R - juhi takistus.
Elektritakistus - füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi omadust avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju. Tähiseks on R ja ühikuks 1 Ω (oom).
Reostaat - muuttakisti, mille takistus on sujuvalt või astmeliselt muudetav. (Vikipeedia, 2016)
Elektrivoolu töö - füüsikaline suurus, mis on arvutatav valemist A=qEd, kus E on elektrivälja suurus ja d nihe.
Püsimagnet - olemuslikult magnetvälja omav keha.
Magnetväli - laetud osakeste liikumisel tekkiv jõuväli.
Elektromagnetväli - elektromagnetilist vastastikmõju vahendav ühtne väli.
Valgusallikas - keha, mis muudab mingi teise energialiigi valguseks.
Valguskiir - joon ruumis, mis näitab valgusenergia levimise suunda.
Valguse sirgjoonelise levimise seadus - ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt.
Valguse peegeldumise seadus - langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed.
Valguse murdumise seadus - langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus.
Lääts - läbipaistev keha, mille pindadeks on kõverpinnad.
Kumerlääts - lääts, mis on keskelt paksem kui äärtest. Ka koondav lääts.
Nõguslääts - lääts, mis on keskelt õhem kui äärtest. Ka hajutav lääts.
Fookus - kumerläätsele langevate paralleelsete kiirte lõikumispunkt pärast läätse läbimist.
Fookuskaugus - fookuse või näiva fookuse kaugus läätse keskpunktist.
Läätse optiline tugevus - füüsikaline suurus, mis on võrdne fookuskauguse pöördväärtusega. Tähiseks on D ja ühikuks on 1 dpt (dioptria)= 1/m
Tõeline kujutis - kujutis, mida on võimalik tekitada ekraanile.
Näiv kujutis - kujutis, mida me silmaga näeme, kuid ekraanile tekitada ei saa.
Valguse spekter - kujutis, mis tekib valgest valgusest läbi klaasprisma. (Kalev Tarkpea, Henn Voolaid "Elektromagnetism", 2013)
Välja on jäetud aatomi- ja universumiõpetus, kuna seda teemat eraldi enam põhikoolis ei käsitleta. Samuti ka mõned mõisted on jäetud vahepealt välja. Sulgudes on mõistete allikad, ning kui mitu mõistet on järjest samast allikast, siis on allikas viimase mõiste järel, mis antud allikast pärineb.
No comments:
Post a Comment